The Way Back (2010)

http://www.imdb.com/title/tt1023114/

Siberi vanglas kohtuvad poolakas, juut, lätlane, ameeriklane ja retsidivist. Otsustavad mehed siis koos jalgsi Indiasse minna.

Tavaliselt kui Peter Weir pärast pausi miskit teeb on see tubli keskmine kindlasti. Niii ka nüüd. Film oli mõnusalt veniv ja pikk..sai läbi "jalutada" kõik aastaajad ja mitmekordselt. Lumi..kevad..suvi..kõrb..mäed..lumi..kevad. Kõik selleks et saada minema sellest neetult venemaalt. Kurvaks muutuvad meeste-naise näod kui avastavad et Mongoolia vahepeal kommunistlikuks maaks muutunud.

Kõige vingema rolli oli endane saanud Colin Farell..kes Lenin-Stalin rinnale tatoveeritult nuga peos , seda sama vahedat tera koguaeg kusagile susata tahtis. Olgu selleks siis kasvõi puu või murumätas. Kõik tuli hästi välja..piinlik oli vaid see kui vene keeles räägiti-lauldi. Peaks vist moodustama mingi harta et iga maa näitleja saaks ja peaks oma teksti ütlema vaid ema keeles. Piinlik on muidu.

Samuti on nagu ajaline jaotus suht ebaühtlane..Gobi kõrbe kallal pooltundi ja Baikaliga pusitakse samuti pooltundi. Himaalaja aga ületatakse 2 minutiga. Mis veel pisut hämmastas, et vaatamata läbitud erinevate maade ja jalgealustega. Operaator erilist leidlikust vaadete nautimisel ei hiilanud.

Viisakas roadmovie.

The Mechanic (2011)

http://www.imdb.com/title/tt0472399/

Rauli legendaarne magnet Statham möllab taas. Kõik sama...rullib maas ja niidab vastaseid osavalt. Kordagi ei kaota oma pokkeri nägu. Põrutab korrapäraselt imeilusat naisterahvast ..kõik nii nagu peab.

Film algab ja lõppeb seal kus Donald Sutherland oma sutsakaga maha saab..vanameistreid mul meeldib vaadata. Ütlevad oma teksti ära..nagu alati. Aga kuidagi kodune mõnus soe tunne on neid vaadelda. Kahju et noorem põlvkond ei oska selliseid vanamehi nautida..vaid peavad taaskohtuma 78 aastase Brad Pitiga et kogeda sama efekti.

Kui Donald kõrvale astub muutub kogu lugu imalaks ja läilaks... ainus mida vaadata ja oodata on et kuidas küll järgmine mees sureb. Väga sisutühi siplemine. Inimesed kes Coca plaza trepist alla kevadesse jõuavad on selleks ajaks juba filmi ka unustanud.

Armadillo (2010)

http://www.imdb.com/title/tt1640680/

Sõja lugu. Kari Taani noori (rõhu paneks sõnale noori) on aetud demokraatiat kaitsma Afganistanis. Esimene küsimus..miks normaalne inimene läeb üldse sõda mängima ..ja korduv vastus oli sama meeskonnavaim ja seiklus.

Kogu see lähisaasia asi on suur vahelesekkumise fiasko. Miks ei vura me teedel juba ammu elektri ja vesinik autod. Miks peame üle murjanite põldude trampima ja otsima taga kedagi, kellega meil mingit pistmist ei ole. Mida aastad edasi seda raskem on muil vaadata ka uudiseid... Minu jaoks muutuvad nad üha subjektiivsemaks ja kallutatumaks. Kui ikka ameerika hakkab Gaddafit välja juurima ja tuleb ridu rada pidi uudiseid kuidas Gaddafi ei oska sõdida ja teeb sohki. Siis pikapeale hakkab see mind naerma ajama. Kuidas meediat manipuleeriada tundub olevat lihtne, kui vaatame kasvõi meie enda konnatiigis toimuvat.

Filmist.. mis ma teadsin juba ennem filmi oli et ega see sõdurielu õige elu ikka ole. Mehed vahivad läpakatest porri ja käivad siis oma frustratsiooni põldude vahel välja elamas. Roomavale..haavatud vastasele kihutatakse 40 kuuli veel igaks juhuks kerre..ja saadakse selle eest uus plärakas mille saab mundrile panna. Ja siis mehed mossitasid veel , kui juhtum lekkis. Et ega inimene ennem aru ei saa, kui ise siia tuleb. Ma küsin vastu..miks sa ise seal oled.

Kui rakett untsu läeb ja pere maha tapab..saab pereisa garnisoni jalutada ja valurahaks paki raha saada. Mis see on?..Demokraatia? ...hard core porno on ka leebus ise selle kõrval!

Kui küsisin ühelt afganistanis olnud sõdurilt kommentaari selle loo kohta..erutus ta silmnähtavalt ja nimetas taanlasi mõttetuteks poosetajateks.

Mul on viimasel ajal jõuetusest tekkinud paar naiivset teooriat:

1. Kui riik otsustab kellegile sõja kuulutada, siis mingu sõdigu need kellel on asi ajada (poliitik). Mitte kujunemata nooruk.

2. Ehitame suure müüri lähis aasia vahele..ei torgi üldse..las madistavad. Paari aasta pärast lähme piilume mis seal saanud on. Miks me peame poolt valima?

Filmi lõpus tekkis uus küsimus..miks nad lähevad sinna tagasi. Nende psüühika juba rikutud. Veel saaks see noor poiss inimeseks , isaks kujuneda. Miks ta sinna tagasi kuradi turakas ronib.

L'illusionniste (2010)

http://www.imdb.com/title/tt0775489/

Mina kui Tati austaja hakkasin seda filmi vaatlema üsna pessimistlikult. Tegu on Tati enda teostamata stsenaariumiga ja ka filmi peategelaseks on Jaques ise..seekord küll joonistatud kujul. Oli hoolega uuritud mehe motoorikat, sest sellega oleks raske mööda panna, kujutage ette multikat Chaplinist, kes ei kõnniks nagu Chaplin.

Need kaks on muide väga sarnased..kui lamedaid võrdlsui lajatada siis nimetaksin ma nahaalselt Tati 60-70'ndate. Chapliniks. Mehed mõlemad olid äärmiselt täpsed ja detailide friigid oma töödes. Raske kaasosalistele taluda..kirjutasid ise oma stsenaariumid ..mängisid peaosades ja rajasid kogu suhtluse kehakeelele.

Mida edasi ..seda rohem mulle see lugu meeldis. Sisukuse poolest lugu eriti ei hiilanud..klassikaline pisut naiivne Tati. Kuid rõõm oli vaadata joonisfilmi üle pika aja. Juba üksi see andis ikka väga palju juurde. Pixar võib olla vaimukam..teravam..kiirem ja populaarsem. Kuid ometigi oli illusionistil võrreldes standard arvutitoodanguga kõvasti rohkem liha luudel. Kui filmi lõpus järjest tulesid kustutati..oli mul kahju et see idüll läbi sai.

Kogu lugu ongi serveeritud, kui üks suur kummardus suurele mehele nimega Tati. Ja prantslastel on ka selleks põhjus. Tuletasid mulle taas meelde, kuivõrd geniaalne filmitegijaga tegu oli.

Slimido (2003)

http://www.imdb.com/title/tt0387596/

Lisaks üleüldisele hea ulmeka põuale tuli mul igatsus taas Lõuna-Korea kino järgi. Otsisin ühe välja. Slimido.. lugu sellest kuidas nööri otsast (hukkamisel) ja sügavalt vanglatest otsitakse välja 31 meest kes viiakse kuskile saarele maailma karmimale treeninglaagrisse, et moodustada üksus kes lööks maha Põhja-Korea Kimi enese. Uhke mis. Meenutab pisut sisu poolest lugu "Kotkas on laskunud", kus natside eriüksus maabub inglismaal et maha lüüa see neetud Churchill.

Treening meetodid laagris on lihtsad..tähtsamaks kui kätekõverduseks on laagris olemas kari "dembleid" kes nüpeldavad treenitavaid iga asja eest nuutidega.

Plaan läeb untsu ..suhted P-Koreaga hakkavad paranema..kuid viimase vindini üles keeratud ja motiveerutud 31. mehelisel jõugul jookseb selle peale juhe kokku ja nad ei oska enam endaga miskit peale hakata.

Sisukust rohkem kui küll..oleks nagu surakas "Kärbeste saare" ideoloogiat ka hulgas. Lisaks veel 100% idamaade loogikat, eetikat ja patriotsimi.

Euroopa tuima mölakana on kõike seda pisut eksitav ja võõrastav vaadata. Kui mõned filmidest ja elust tekkinud standardid välja lülitada on seda pisut naiivset powerit võimas vaadelda vaatajana.

Season of the Witch (2011)

http://www.imdb.com/title/tt0479997/

Nicolas Cagel on raha ikka täiesti otsas. Eestlased peaks tema jaoks jõulude aegu korjanduse korraldama või inimketi koostama et mees ometi kriisist üle saaks. Ei salga pattu, et tegu ei ole mu lemmik näitlejate hulka kuuluva mehega. Ennem suutis ennast susida korralikese projektidesse..kuid nüüd kolistab ämbreid mis hirmus. Jällegi annan ma talle paljutki andeks, et miks peaks näitleja teistmoodi käituma. Ka ise olen nõus oksemekki asjadega tegelema, kui see mul ära elada laseb.

Cage võtnud kampa teise B filmide staari..Ron Perimani ja mõõgad peos transavad nõida munkade juurde, et need neiu üle kohut mõistaks. Sellised filmid tänuväärsed, neil kindlasti olemas oma tänuväärne vaatajaskond. Ja annab tegijatele tööd. Ka vanameister Chritopher Lee sai oma sutsaka ära tehtud taas.

Ei midagi katastroofilist..korralik Säästuka riiuli film..millele raisatud euro ei ole mite kõige halvem väljaminek elus.

Huvitav kas siis kui näitlejad ennast filmi lõppudes maailma pääsemise nimel ohverdama kipuvad..tähendab see ka karjääri lõpu ilminguid (härra kuberner tegi seda ennem.)

The Tourist (2010)

http://www.imdb.com/title/tt1243957/

Kohutav. Ma arvasin juba et selliste filmide aeg on möödas. Et valid kaks staari ja paned neid siis armunuid mängima..plastik keskonnas. Mis võiks vabalt olla ka stuudios tehtud..sest siukest klantspilti juba reaalsuses naljalt ei esine.

Proua Jolie oli selle oleskelu kamppaniaga rõõmsalt kaasa läinud..piht oli peeneks käristatud, meeletu krohvi kiht oli laitmatult peal. Ja kostüümid..hea et neid veel kahe lause vahel ühes stseenis ei vahetatud. Neid oli arutult ja punnitatult palju. Et hea välja näha ei ole vaja punase vaiba klamuuri ka kinoekraanile. Mindi välja koguni stseenini, et kui proua Jolie jalutas balli saalis ..siis inimesed tegid koridori ja said rez. ülesande et kõik peavad talle ka järele vahtima. Nagu viisakas lastemuinasjutus, kus printsess ballile saabub.

Johnny Depil paistis olevat rohkem "rasva" alles..saab selle pealt veel lõbusalt kasvõi ühe kümnendi filme teha..oli kuidagi paiste läinud aga tegi oma asja ikka normaalselt ära. Kuid Deppil alati toredad projektid varuks olnud ja sellepoolest ta ka meeldiv olnud ja kestab loodetavasti veel kauem.

Parim esitus ja üllatus kuulub Timothy Daltonile, kes oli Scotland Yardi politseinik.

Kohutavalt halb film. Kas tõesti ei ole Hollywoodis võtta nooremaid staare kellele sarnaseid projekte rajada.

Proua Jolie peaks oma manageri sundima otsima projekte mida veavad a la Eastwoodi või Woody Allen. Vanus on juba seal maal.

Kehv..väga kehv ja mitte usutav armastus lugu.

Mõelge ise et vaatate filmi mis siis kulmineerub üleiefektse stsenaariumi pöördega. Aga oh häda te aimate seda juba ette peale seda kui film on kestnud 20 minutit.